Igatahes kolis ta sellepeale seinapraost välja.
Siis aga avastasin, et keldri laes ripub pea-aegu nagu latern, mida varem pole seal olnud. Rippusid kolmekesi peputpidi koos, kaks põhjakat ja suurkõrv.
Nüüd on ainult järele jäänud üks elukas - suurkõrv.
Kui varem ei viitsinud (mhh! mis sõna see on?) keldrisse minna, siis nüüd lausa ootan, et midagi jälle keldri tagavaradest välja tuua. Saab ju pisikesele valvurile kah silm peale visatud.
No olgu tal seal mõnus olla.
Aga juba teist päeva on ilm väga rõske ja temperatuur nullis. Kõik mis vähegi jäässe annab minna, see ka läheb. Teed on kohutavalt libedad, isegi rohi maas on jääs, puuoksad on kõik jääga kaetud ja tuule käes liikudes kõlisevad-klõbisevad.
Üks veider silm vaatas meid kah metsavahelt
